• Advertisement
East Side Customs

T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Sõidad millegagi ringi? Kuuri all vedeleb veel 2 luukeret? Tee pildid, riputa üles, kirjuta jutt juurde et kust said, miks said, mida edasi teed jne...

Moderaator: ingmar

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

PostitusPostitas tiblu » Esmaspäev Sept 23, 2019 9:21 pm

On olnud väga huvitava ja õpetlik, olenemata sellest, et projekt pole väga palju edasi liikunud.

Vahepeal on juhtunud:

  • Teinud auto elektritöid. Visanud kokku ajutuse lahenduse 100% Subaru elektrikomponentidega, et saaks korra süüdet proovida. Seda selleks, et näha kas mu arvestused on õiged ja mis komponente (kaitsmeblokid, releed, kaitsmed jms) on vaja, et kõik mootori vajadused saaks rahuldatud. Pärast aega teha kõik ilusaks. Süüded saab anda, aga kuna bensiinipaak ja jahutus pole lõpetatud, siis käima veel panna ei saa.
  • Tegin omajagu uurimistööd OBD2 diagnostikaseadmete kohta, lõpuks tellisin selles maailmas võrdlemisi kalli http://www.obdlink.com/lxbt/, AGA kui uskuda ülevaateid, siis ta on ka kallim põhjusega - reaalaja andmed peaks tulema oluliselt kiiremini kui konkurentsil. Kuna ma kavatsen armatuuris hakata neid andmeid kuvama, siis oleks tore kui andmed uueneks kiiresti. Annan märku, kui hea ta siiski sai kui sellega olen natuke mänginud.
  • Tutvunud 3D printimise maailmaga - sättinud printeri üles ja printinud mõned vidinad. Printeriks Eestis koostatud Lecktor (http://lecktor.com/en/).
  • Sikemasinale 3D printeriga prototüüpinud ning hea treiali abiga valmistatud rullid, millega ise torude otsi valtsida. Ei pea enam kullahinnaga valtsitud torujuppe tellima. Saan ise otsast lõpuni alumiiniumradiaatorid valmis teha, mis on suur võit. Detailiga saab tutvuda ja joonised alla laadida siit - https://www.thingiverse.com/thing:3857119
  • Disainisid ja lasin Ossmetis lõigata universaalse kinnituslahenduse Subaru releedele/pistikutele - polnud teisi muidu kuskile riputada. Detailiga saab tutvuda ja joonised alla laadida siit - https://www.thingiverse.com/thing:3802885
  • Käisin veelkord ringi lammutuskojas, seekord otsisin kere läbiviike. Prillimäel on eraldi juhtmekuhi, kust küsimise peale lubati vajalikku välja lõigata. Tulemuseks ämbritäis läbiviike.
  • Aeg-ajalt pannud TIG keevituse käima, keevitan midagi, lihtsalt selleks, et harjutada. Tellisin SSC Controlsi pedaali, mis teeb alumiiniumi keevitamise lihtsamaks.
  • Kohtutud paljude huvitavate inimestega, sealhulgas ühe klubilisega kes võttis laenuks mu keregrilli. Temaga sai veeretatud palju mõtteid bussiprojekti ja igasugu muudel teemadel. Tore on arutada, üksi võib vahel väga üle mõelda ja ennast nurka mängida.
  • Sõitnud ringi Volvo Amazoniga, nautinud ilusat ilma ja mõnusat sõitu.


Mis ma olen õppinud:

  • Auto elekter pole keeruline, lihtsalt omajagu aeganõudev on sellesse kaevumine. Iseenesest põhineb kõik koolis õpitud, aga seni harva reaalset rakendust leidnud teadmistele. Päeva lõpus taandub kõik Soome keelsele sõnale PUIMURI, mis tähendab kombaini. "M" on ainuke kasutu täht - P=UI ehk siis võimsus on pinge ja voolutugevuse korrutis, U=RI - Pinge on takistuse ja voolutugevuse korrutis. PUIMURI seos ei ole minu välja mõeldud, aga väga lihtne meelde jätta.
  • Kaitse ei autodel üldjuhul, mitte selleks, et kaitsta seadmeid, vaid kaitsmaks juhtmete eest - kui juhe peaks kannatada saama ja minema vastu kere, siis kaitse peab läbi põlema enne kui lühisest saab tulekahju. Auto kaitsmed ei põle piisavalt kiiresti läbi, et kaitsta näiteks peenelektroonikat.
  • Ülal tulenevast on kaitsme valimine juhtme järgi ja juhtme ristlõike valid tarbija võimsuse ning pikkuse järgi.
  • Pikk juhe tähendab pingelangu. Peenelektroonika rusikareegel on kuni 3% pingelangu, muu (tuled, kojamehemootorid jne) puhul kuni 10%. Mida suurem on voolutugevus juhtmes, seda suurem on pingelanguprobleem. Pingelangude ja kaabli valiku kohta on minu meelest päris hea koht https://www.12voltplanet.co.uk/cable-si ... ction.html.
  • Auto elekter on ka selle poolest lihtne, et seal on üpris vähe unikaalseid komponente, mille tööpõhimõtet võiks teada - hõõglamp, diood, relee, solenoid, kaitse, juhe, lülitid, aku, generaator, takisti.
  • Auto elektriga on ka veel nii, et laias laastus on väga vähe erinevaid vooluallikaid kust asjad hargnema hakkavad - aku vool (BAT), süütevool (IG) ja lisaseadmete vool (ACC) ehk siis süüteluku asendid. Kõige suurem kaitsmekarp tuleb süütevoolule. Vooluallikas -> juhe -> kaitse -> juhe -> tarbija(d).
  • Nii palju kui on eri inimesi on erinev arusaam kuidas peaks juhtmete jätke tegema. Rääkisin ühe professionaalse autoelektrikuga, nemad joodavad gaasikolviga. Rääkisin 3D printeri valmistajatega, nemad kasutavad juhtme otsahülsse ka jätkude pressimiseks, ei jooda midagi peale komponentide, mis kinnituvad trükiplaadile. Ma tegin mõned katsetused ja leidsin, et leegiga jootmine muudab juhtme jäigaks ja tahab vibratsiooni korral murduda täpselt joote piirilt. 3D printeri meeste pressimise meetod mulle ei sobinud, sest nende presstangid on suletud ümber juhtme ehk siis kui ma jätku teen, mille mõlemad otsad on kinni, siis ma ei saa tange kätte. Lõpuks avastasin isejootuvate juhtmete jätkud (https://www.oomipood.ee/product/search?q=st_ass_hst2), mille osas olin väga skeptiline. Tegin testijupid ja minu üllatuseks töötavad nad väga hästi. Kuumapüssiga sooja korraga on joodetud, niiskustõke ja isolatsioon. Rüüs hoiab parajat jäikust, et ei tohiks olla joote kõrvalt murdumise probleemi. Liide võtab suhteliselt vähe ruumi. Aga eks tulevik näitab, kuidas liited kestavad. Neid rüüse on mitmes mõõdus. Subaru ise kasutab 100% pressliitmike ja pistikuid, mitte ühtegi joodet - ilmselt pigem kiiruse ja odavuse pärast.
  • Kui joota lahtise leegiga akujuhtmete otsi ehk rõngasklemme, siis tähtis on soojendada ainult klemmi, mitte juhet ennast. Nimelt avatud leegiga juhtmele kuuma andes vaskjuhe oksüdeerub ja tina ei hakka sinna pärast külge. Klemmilt kandub piisavalt sooja juhtemele, et tina sulaks sinna pärast ilusti vahele.
  • Termokahanevat rüüsi on vähemalt 2 liiki - liimiga ja liimita. Enamus, mida müüakse autotarvete poes on ilma liimita, mis tähendab, et nad tegelikult pole niiskuskindlad. Liimiga rüüs on niiskuskindel. Liimiga rüüsi tunneb ära paksuse järgi - paksem kui tavaline, siiski tasub ka pakendilt kinnitust otsida.
  • Varjestusega juhtmete puhul tuleb maandada ainult varjestuse üks ots. Kui maandada mõlemad otsad, siis võib tekkida maandusring ("ground loop"), mis tähendab veel rohkem häireid.
  • Subaru kasutab oma pistikutes väga erinevaid AMP klemme. Lootsin neid Elfast leida, aga kataloogis on umbes-täpselt 1000 erinevat AMP klemmi ja kuna tehase omadel puudub piisav märgis, siis ma kataloogist neid ei leidnud. Küll aga leidsin ühe firma USA-st, kes müüb Subaru pistikuid ja nõudmisel ka lihtsalt klemme - https://www.iwireservices.com/. Odavad nad pole, aga kui lõpuks tahta teha minimaalsete jätkude arvuga elektrisüsteem, siis on vaja juhtmetele klemme, mida otsa pressida.
  • VÄGA abiks on MTX automotive pistikuge avamise komplekt - https://www.motonet.ee/et/toode/7001249 ... e-komplekt. Saab ilusti klemme pistikutest kätte. Toode on natukene pehmest materjalist, aga kui mõne kõveraks väänad, siis on selge, et üritad pistikut valesti avada. Alternatiiv on teha keevitustraadist endale sarnaseid tööriist. Subaru ECU klemmide välja võtmine ongi nagu luku muutmine kus pead korraga surkima 2-e oraga ja üks hetk kargab klemm välja.
  • Subarul on oma viis kuidas jahutusventikaid 2-l erineval kiirusel tööle panna - ühendavad neid vastavalt aju signaalile mitme relee abil kas jadamisi või rööbiti. Kui on vaja pool kiirust - jadamisi, kui on vaja täiskiirust siis rööbiti. Ma sellest loobusin. Jätsin 4 relee asemel alles 2 ja kui ECU ütleb, et oleks vaja imeda, siis imeb alati täisvõimsusel.
  • 3D printimine on väga hea viis prototüüpida lahendusi. Sikemasina rullide prototüübid aitasid säästa omajagu raha sellega, et sain nende disainivead enne välja juuritud kui joonis treialini jõudis. 3D printimine on samas suhteliselt aeglane protsess - rullide komplekti printimine võttis kõige madalama kvaliteediga 2 tundi (10% täidet, kihi kõrgus 0.3mm, PLA).
  • Omada suurt papikarbitäit lammutuskojast toodud kummipukse ja läbiviike on isetegijale suur võit.
  • Volvo on käinud väga erinevate inimeste käes sõidus ja pean tunnistama, et kõik on autot väga hästi hoidnud. Osa hirmust, et amortisatsioon on kõrge ei ole olnud õigustatud. Siiski on sõidud olnud sõbramehe poolest, rendiga raha polegi nagu teeninud. Ilmselt jäin hiljaks - kõik pulmad olid juba planeeritud selleks ajaks kui ma juuni lõpuks Volvo valmis sain.
  • USAs valmistatavate custom alumiiniumdetailidega autode paneelid on alumiiniumi sulamist 3003 H14, lehe paksus 1.6mm (0.062") ja TIG keevitatakse 1001 täitetraadiga.
  • Iga auto (ka Volvo) vajab topsihoidjat - kuum jook jalgevahel sõita pole hea.

Küsimused/mõttekohad:

  • Subaru kasutab 0.3mm2 ristlõikega juhtmete kaitseks 15A kaitsmeid, kusjuures tehase juhend ütleb, et lubatud maksimaalne voolutugevus neis juhtmeis on 7A ehk siis 2x madalam kui kaitse. Kaitse peaks olema kõige nõrgem koht ahelas. Teooria on, et esiteks on 7A "püsiv koormus" ehk siis läbipõlemiseni on pikk tee. Teiseks, kuna kaitse kaitseb lühise eest, siis lühise puhul ületab voolutugevus kiiresti 15A, mille peale kaitse lendab enne kui juhe jõuab tuliseks minna. Muud seletust ma ei oska siin anda...

Mis saab edasi:
  • Alustan dialoogi ARK-iga ümberehituse teemal. Alates 26.08.2019 kehtivad vanadele autodele uued nõuded ja nende valguses PEAKS saama sõiduki Eestis täitsa ametlikult arvele. Teen otsa lahti, et näha, kuidas uut seadust tõlgendatakse, seal selleks päris palju ruumi. Arutelu TQHQ foorumis muudatuste üle on siin - http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=48561.
  • Viimaks ometi keevitada radikad lõpuni, sest nüüd on kõik selleks olemas, et 1-2 päevaga kokku laduda.
  • Keerata süüdet, vaadata, mis veakoodid OBD2-st välja tulevad, seda ilma, et mootorit käivitaks. Seda selleks, et näha, kas on mingeid vigu, millest pean hakkama mööda hiilima - olemasolu simuleerima vms. Siin peaks abiks olema Subaru tehasejuhend, kus on kõigi komponentide tööpõhimõtted ja testimine kirjas. Kõhutunne ütleb, et vigu peaks saama ajust kustutada ning neid mis ei saa, peaks saama püsitakistiga petta. Kõhutunne....
  • Mootor ja käigukast maha.
  • Paak, tulemüür ja uus ristitala lõpuni keevitada. Miks juba valmis pole? Mul on kombeks teha asju paralleelselt, et oleks hästi palju lihtsalt tegemist vajavaid asju pooleli juhuks kui miski ummikusse jookseb (ootan tellimuse või uurimistöö järel). Kui ummikus, teen edasi seda, mis tean, et ei vaja muud kui ära tegemist.
  • Pidurivedelik, sidurivedelik ja mõlema süsteemi õhutamine.
  • Kõik uuesti külge tagasi, seekord nii, et saaks käima proovida ja parklas ringi teha.

Viited:


wiring_progress_IMG_20190906_213332.jpg
Eletrisüsteemi ajutine lahendus

sikemasina_rullid_1_1568024314322.JPEG
Sikemasina rullid - prototüübid, rullid ja testvalts (ülevalts)

subaru_relay_attach.png
Releede ja pistikute kinnitusplaat
subaru_relay_attach.png (896.14 KB) Vaadatud 232 korda

radiator_cap_IMG_20190919_215320.jpg
Esimene jupp keevitatud, ideaalne ei ole, aga eks harjutamine teeb meistriks.
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
 
Postitusi: 190
Liitunud: Laupäev Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Eelmine

Mine Huviliste projektid

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist