• Advertisement
East Side Customs

T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

Sõidad millegagi ringi? Kuuri all vedeleb veel 2 luukeret? Tee pildid, riputa üles, kirjuta jutt juurde et kust said, miks said, mida edasi teed jne...

Moderaator: ingmar

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

PostitusPostitas tiblu » Esmaspäev Sept 23, 2019 9:21 pm

On olnud väga huvitava ja õpetlik, olenemata sellest, et projekt pole väga palju edasi liikunud.

Vahepeal on juhtunud:

  • Teinud auto elektritöid. Visanud kokku ajutuse lahenduse 100% Subaru elektrikomponentidega, et saaks korra süüdet proovida. Seda selleks, et näha kas mu arvestused on õiged ja mis komponente (kaitsmeblokid, releed, kaitsmed jms) on vaja, et kõik mootori vajadused saaks rahuldatud. Pärast aega teha kõik ilusaks. Süüded saab anda, aga kuna bensiinipaak ja jahutus pole lõpetatud, siis käima veel panna ei saa.
  • Tegin omajagu uurimistööd OBD2 diagnostikaseadmete kohta, lõpuks tellisin selles maailmas võrdlemisi kalli http://www.obdlink.com/lxbt/, AGA kui uskuda ülevaateid, siis ta on ka kallim põhjusega - reaalaja andmed peaks tulema oluliselt kiiremini kui konkurentsil. Kuna ma kavatsen armatuuris hakata neid andmeid kuvama, siis oleks tore kui andmed uueneks kiiresti. Annan märku, kui hea ta siiski sai kui sellega olen natuke mänginud.
  • Tutvunud 3D printimise maailmaga - sättinud printeri üles ja printinud mõned vidinad. Printeriks Eestis koostatud Lecktor (http://lecktor.com/en/).
  • Sikemasinale 3D printeriga prototüüpinud ning hea treiali abiga valmistatud rullid, millega ise torude otsi valtsida. Ei pea enam kullahinnaga valtsitud torujuppe tellima. Saan ise otsast lõpuni alumiiniumradiaatorid valmis teha, mis on suur võit. Detailiga saab tutvuda ja joonised alla laadida siit - https://www.thingiverse.com/thing:3857119
  • Disainisid ja lasin Ossmetis lõigata universaalse kinnituslahenduse Subaru releedele/pistikutele - polnud teisi muidu kuskile riputada. Detailiga saab tutvuda ja joonised alla laadida siit - https://www.thingiverse.com/thing:3802885
  • Käisin veelkord ringi lammutuskojas, seekord otsisin kere läbiviike. Prillimäel on eraldi juhtmekuhi, kust küsimise peale lubati vajalikku välja lõigata. Tulemuseks ämbritäis läbiviike.
  • Aeg-ajalt pannud TIG keevituse käima, keevitan midagi, lihtsalt selleks, et harjutada. Tellisin SSC Controlsi pedaali, mis teeb alumiiniumi keevitamise lihtsamaks.
  • Kohtutud paljude huvitavate inimestega, sealhulgas ühe klubilisega kes võttis laenuks mu keregrilli. Temaga sai veeretatud palju mõtteid bussiprojekti ja igasugu muudel teemadel. Tore on arutada, üksi võib vahel väga üle mõelda ja ennast nurka mängida.
  • Sõitnud ringi Volvo Amazoniga, nautinud ilusat ilma ja mõnusat sõitu.


Mis ma olen õppinud:

  • Auto elekter pole keeruline, lihtsalt omajagu aeganõudev on sellesse kaevumine. Iseenesest põhineb kõik koolis õpitud, aga seni harva reaalset rakendust leidnud teadmistele. Päeva lõpus taandub kõik Soome keelsele sõnale PUIMURI, mis tähendab kombaini. "M" on ainuke kasutu täht - P=UI ehk siis võimsus on pinge ja voolutugevuse korrutis, U=RI - Pinge on takistuse ja voolutugevuse korrutis. PUIMURI seos ei ole minu välja mõeldud, aga väga lihtne meelde jätta.
  • Kaitse ei autodel üldjuhul, mitte selleks, et kaitsta seadmeid, vaid kaitsmaks juhtmete eest - kui juhe peaks kannatada saama ja minema vastu kere, siis kaitse peab läbi põlema enne kui lühisest saab tulekahju. Auto kaitsmed ei põle piisavalt kiiresti läbi, et kaitsta näiteks peenelektroonikat.
  • Ülal tulenevast on kaitsme valimine juhtme järgi ja juhtme ristlõike valid tarbija võimsuse ning pikkuse järgi.
  • Pikk juhe tähendab pingelangu. Peenelektroonika rusikareegel on kuni 3% pingelangu, muu (tuled, kojamehemootorid jne) puhul kuni 10%. Mida suurem on voolutugevus juhtmes, seda suurem on pingelanguprobleem. Pingelangude ja kaabli valiku kohta on minu meelest päris hea koht https://www.12voltplanet.co.uk/cable-si ... ction.html.
  • Auto elekter on ka selle poolest lihtne, et seal on üpris vähe unikaalseid komponente, mille tööpõhimõtet võiks teada - hõõglamp, diood, relee, solenoid, kaitse, juhe, lülitid, aku, generaator, takisti.
  • Auto elektriga on ka veel nii, et laias laastus on väga vähe erinevaid vooluallikaid kust asjad hargnema hakkavad - aku vool (BAT), süütevool (IG) ja lisaseadmete vool (ACC) ehk siis süüteluku asendid. Kõige suurem kaitsmekarp tuleb süütevoolule. Vooluallikas -> juhe -> kaitse -> juhe -> tarbija(d).
  • Nii palju kui on eri inimesi on erinev arusaam kuidas peaks juhtmete jätke tegema. Rääkisin ühe professionaalse autoelektrikuga, nemad joodavad gaasikolviga. Rääkisin 3D printeri valmistajatega, nemad kasutavad juhtme otsahülsse ka jätkude pressimiseks, ei jooda midagi peale komponentide, mis kinnituvad trükiplaadile. Ma tegin mõned katsetused ja leidsin, et leegiga jootmine muudab juhtme jäigaks ja tahab vibratsiooni korral murduda täpselt joote piirilt. 3D printeri meeste pressimise meetod mulle ei sobinud, sest nende presstangid on suletud ümber juhtme ehk siis kui ma jätku teen, mille mõlemad otsad on kinni, siis ma ei saa tange kätte. Lõpuks avastasin isejootuvate juhtmete jätkud (https://www.oomipood.ee/product/search?q=st_ass_hst2), mille osas olin väga skeptiline. Tegin testijupid ja minu üllatuseks töötavad nad väga hästi. Kuumapüssiga sooja korraga on joodetud, niiskustõke ja isolatsioon. Rüüs hoiab parajat jäikust, et ei tohiks olla joote kõrvalt murdumise probleemi. Liide võtab suhteliselt vähe ruumi. Aga eks tulevik näitab, kuidas liited kestavad. Neid rüüse on mitmes mõõdus. Subaru ise kasutab 100% pressliitmike ja pistikuid, mitte ühtegi joodet - ilmselt pigem kiiruse ja odavuse pärast.
  • Kui joota lahtise leegiga akujuhtmete otsi ehk rõngasklemme, siis tähtis on soojendada ainult klemmi, mitte juhet ennast. Nimelt avatud leegiga juhtmele kuuma andes vaskjuhe oksüdeerub ja tina ei hakka sinna pärast külge. Klemmilt kandub piisavalt sooja juhtemele, et tina sulaks sinna pärast ilusti vahele.
  • Termokahanevat rüüsi on vähemalt 2 liiki - liimiga ja liimita. Enamus, mida müüakse autotarvete poes on ilma liimita, mis tähendab, et nad tegelikult pole niiskuskindlad. Liimiga rüüs on niiskuskindel. Liimiga rüüsi tunneb ära paksuse järgi - paksem kui tavaline, siiski tasub ka pakendilt kinnitust otsida.
  • Varjestusega juhtmete puhul tuleb maandada ainult varjestuse üks ots. Kui maandada mõlemad otsad, siis võib tekkida maandusring ("ground loop"), mis tähendab veel rohkem häireid.
  • Subaru kasutab oma pistikutes väga erinevaid AMP klemme. Lootsin neid Elfast leida, aga kataloogis on umbes-täpselt 1000 erinevat AMP klemmi ja kuna tehase omadel puudub piisav märgis, siis ma kataloogist neid ei leidnud. Küll aga leidsin ühe firma USA-st, kes müüb Subaru pistikuid ja nõudmisel ka lihtsalt klemme - https://www.iwireservices.com/. Odavad nad pole, aga kui lõpuks tahta teha minimaalsete jätkude arvuga elektrisüsteem, siis on vaja juhtmetele klemme, mida otsa pressida.
  • VÄGA abiks on MTX automotive pistikuge avamise komplekt - https://www.motonet.ee/et/toode/7001249 ... e-komplekt. Saab ilusti klemme pistikutest kätte. Toode on natukene pehmest materjalist, aga kui mõne kõveraks väänad, siis on selge, et üritad pistikut valesti avada. Alternatiiv on teha keevitustraadist endale sarnaseid tööriist. Subaru ECU klemmide välja võtmine ongi nagu luku muutmine kus pead korraga surkima 2-e oraga ja üks hetk kargab klemm välja.
  • Subarul on oma viis kuidas jahutusventikaid 2-l erineval kiirusel tööle panna - ühendavad neid vastavalt aju signaalile mitme relee abil kas jadamisi või rööbiti. Kui on vaja pool kiirust - jadamisi, kui on vaja täiskiirust siis rööbiti. Ma sellest loobusin. Jätsin 4 relee asemel alles 2 ja kui ECU ütleb, et oleks vaja imeda, siis imeb alati täisvõimsusel.
  • 3D printimine on väga hea viis prototüüpida lahendusi. Sikemasina rullide prototüübid aitasid säästa omajagu raha sellega, et sain nende disainivead enne välja juuritud kui joonis treialini jõudis. 3D printimine on samas suhteliselt aeglane protsess - rullide komplekti printimine võttis kõige madalama kvaliteediga 2 tundi (10% täidet, kihi kõrgus 0.3mm, PLA).
  • Omada suurt papikarbitäit lammutuskojast toodud kummipukse ja läbiviike on isetegijale suur võit.
  • Volvo on käinud väga erinevate inimeste käes sõidus ja pean tunnistama, et kõik on autot väga hästi hoidnud. Osa hirmust, et amortisatsioon on kõrge ei ole olnud õigustatud. Siiski on sõidud olnud sõbramehe poolest, rendiga raha polegi nagu teeninud. Ilmselt jäin hiljaks - kõik pulmad olid juba planeeritud selleks ajaks kui ma juuni lõpuks Volvo valmis sain.
  • USAs valmistatavate custom alumiiniumdetailidega autode paneelid on alumiiniumi sulamist 3003 H14, lehe paksus 1.6mm (0.062") ja TIG keevitatakse 1001 täitetraadiga.
  • Iga auto (ka Volvo) vajab topsihoidjat - kuum jook jalgevahel sõita pole hea.

Küsimused/mõttekohad:

  • Subaru kasutab 0.3mm2 ristlõikega juhtmete kaitseks 15A kaitsmeid, kusjuures tehase juhend ütleb, et lubatud maksimaalne voolutugevus neis juhtmeis on 7A ehk siis 2x madalam kui kaitse. Kaitse peaks olema kõige nõrgem koht ahelas. Teooria on, et esiteks on 7A "püsiv koormus" ehk siis läbipõlemiseni on pikk tee. Teiseks, kuna kaitse kaitseb lühise eest, siis lühise puhul ületab voolutugevus kiiresti 15A, mille peale kaitse lendab enne kui juhe jõuab tuliseks minna. Muud seletust ma ei oska siin anda...

Mis saab edasi:
  • Alustan dialoogi ARK-iga ümberehituse teemal. Alates 26.08.2019 kehtivad vanadele autodele uued nõuded ja nende valguses PEAKS saama sõiduki Eestis täitsa ametlikult arvele. Teen otsa lahti, et näha, kuidas uut seadust tõlgendatakse, seal selleks päris palju ruumi. Arutelu TQHQ foorumis muudatuste üle on siin - http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=48561.
  • Viimaks ometi keevitada radikad lõpuni, sest nüüd on kõik selleks olemas, et 1-2 päevaga kokku laduda.
  • Keerata süüdet, vaadata, mis veakoodid OBD2-st välja tulevad, seda ilma, et mootorit käivitaks. Seda selleks, et näha, kas on mingeid vigu, millest pean hakkama mööda hiilima - olemasolu simuleerima vms. Siin peaks abiks olema Subaru tehasejuhend, kus on kõigi komponentide tööpõhimõtted ja testimine kirjas. Kõhutunne ütleb, et vigu peaks saama ajust kustutada ning neid mis ei saa, peaks saama püsitakistiga petta. Kõhutunne....
  • Mootor ja käigukast maha.
  • Paak, tulemüür ja uus ristitala lõpuni keevitada. Miks juba valmis pole? Mul on kombeks teha asju paralleelselt, et oleks hästi palju lihtsalt tegemist vajavaid asju pooleli juhuks kui miski ummikusse jookseb (ootan tellimuse või uurimistöö järel). Kui ummikus, teen edasi seda, mis tean, et ei vaja muud kui ära tegemist.
  • Pidurivedelik, sidurivedelik ja mõlema süsteemi õhutamine.
  • Kõik uuesti külge tagasi, seekord nii, et saaks käima proovida ja parklas ringi teha.

Viited:


wiring_progress_IMG_20190906_213332.jpg
Eletrisüsteemi ajutine lahendus

sikemasina_rullid_1_1568024314322.JPEG
Sikemasina rullid - prototüübid, rullid ja testvalts (ülevalts)

subaru_relay_attach.png
Releede ja pistikute kinnitusplaat
subaru_relay_attach.png (896.14 KB) Vaadatud 561 korda

radiator_cap_IMG_20190919_215320.jpg
Esimene jupp keevitatud, ideaalne ei ole, aga eks harjutamine teeb meistriks.
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
 
Postitusi: 192
Liitunud: Laupäev Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

PostitusPostitas tiblu » Teisipäev Okt 22, 2019 9:34 pm

Kust tekib tolm ja kuhu kaob aeg?

Vahepeal on juhtunud:

  • Keevitasin kogu jahutussüsteemi - radikate vannid, torustik, radikate kinnitused kere külge. Keevitused pidasid esimesel katsel. Katsetasin veevannis - ~1 bar rõhk sisse ja otsisin mulle, mida õnneks ei tulnud.
  • Keevitasin kütusepaagi. Testisin ~1 bari rõhu ja seebiveega, ainult 1 nõelapea suurune auk kogu paagi peale. See ka loomulikult viimases keevises. Kokku kuskil 30h tööd kogu paagi peale. Ma ei tea kas ma olen aeglane või asjad võtavadki aega?
  • Mootor ja käigukast uuesti maha võetud - umbes 15 minuti töö, harjutamine teeb meistriks.
  • Võtsin ARK-ga ühendust ja algatasin uuesti ümberehituse protsessi. Kogu vastus: "Palun esitage lisaks ümberehitusavaldusele ka vahetatud mootoriga sõiduki kaalutõend. Kaalumisel peab selles olema juht (75 kg), kütus (90% kütusepaagi mahust), tööriistad, varurattas (kui see on paigaldatud) ning 100% õlide, jahutusvedeliku ja kõigi teiste süsteemide vedelikud.". AGA kuna mul pole auto valmis, siis ma ei saa kaalule minna ja võtsin ühendust ARK-ga pigem ennetavalt, et vältida olukorda kus auto on viimistletud ja siis öeldakse, et miskit ei sobi ja vaja ümber teha. Kõik tehniliste lahenduste arutelu peab hetkel käima ARKiga. Kahinad käivad, et tehnilise ekspertiisi üle käivad hetkel tagatubades vaidlused. Vt. "Küsimused/mõttekohad".

Mis ma olen õppinud:

  • Korduvõppetund - materjali eemaldada on lihtsam kui tagasi panna. Paagi keevitamisel lõikasin natuke palju maha, ei arvestanud, et serva alla valtsimiseks peab ka materjali jääma. Päädis sellega, et pidin natuke rohkem paaki sisse minema kui tahtnuks. Päeva lõpus kaotasin umbes 1/5 paagi mahtuvusest, täpsemad arvud kui olen mõõtnud.
  • Paagi keevitamisel (1mm plekk) läksin TIG-ga julgelt peale 60A, 1.6mm täitetraat ja umbes 5 cm pikkuste lõikudena. Ma teadsin, et keevitades väga pikalt võib metalli väga mõlki kiskuda ja eks ta nii oligi, AGA tahtsin teada kui väga ta ikkagi tõmbab. No ikka tõmbas! Kohati vedas 5mm tasapinnast alla poole. Kuna ma keevitamise järjekorda ka päris läbi ei mõelnud, siis ei saanud ma ka vasaraga keevitust läbi koputada. Aga pole viga, kõige olulisem kriteerium sai täidetud - paak peab. Kaval on keevitada lühemate lõikudena ja uurida natuke pulsiga keevitamist, pidi väidetavalt materjali oluliselt vähem kuuma andma.
  • Keevitamise järjekord on hea hoolega läbi mõelda. Nagu ülal mainitud, mängisin ennast natuke nurka sellega, et punktisin pealmise paneeli ja eesmise paneeli kohe külge ära. Mõtlesin, et kui esipaneeli külge punktin, siis aitab see paagil kuju hoida. AGA tulemus oli see, et ma ei saanud pealmise paneeli keeviseid enam läbi koputada ja seetõttu tõmbas kohati päris mõlki.
  • Mul on vaja valtspinki. Hetkel olen kõik asjad valtsinud vasaraga vinklite vahel, aga saaks kiiremini ning kvaliteetsemalt kui oleks valtspink. See on ilmselt mu järgmine suurem investeering.
  • TIG keevitamisel peab paneel VÄGA täpselt sobima, sest muidu ei saa teha keevitust, mis näeb ilus välja. Väga hästi on lõpptulemusel näha, kus paneel ei istunud ja serv hakkas "eest ära jooksma" ehk siis sulas auku, mida siis oli vaja täidisega taga ajada.
  • TIG keevitus on super - ei pritsi, näed täpselt mis toimub ja järeltöötlust on väga vähe. TIGi puhul on keevitamise protsess aeglasem, siiski eelistan seda MIG-le kus võimalik, sest lihvida meeldib mulle oluliselt vähem kui keevitada.
  • Sikemasin on miskipärast väga rahuldustpakkuv tööriist, ilmselt selle pärast et väike jäigastusribi annab asjadele professionaalse välimuse. Kütusepaagi esipaneelile tegin paar ribi.

Mis saab edasi:

  • Tulemüür - nüüd kus paak on valmis, saab uue tulemüüri teha. Päris keeruline tükk saab olema. Osa minust tahaks õppimise huvides teha kogu tulemüüri ühest plekitükist, aga reaalsuses on ilmselt mõtekas teha 3-st tükist.
  • Ristitala - keevitada kere külge, kinnitada sidurisilinder, vedada sellest läbi või selle külge juhtmed ning lahendada sellega koos kogu piduri vaakum. Võib-olla isegi natuke planeerida salongi küttesüsteemi, sest mootoripoolsed otsad on väga ristitala ligidal.
  • Jahutussüsteem++ - õhku suunavad kilbid ümber radikate, sest muidu ma arvan, et ei jahuta ära. Paisupaagi kinnitused.
  • Kütusesüsteem - istutada Subaru pump paaki ja paak autosse.
  • Hästi palju igasuguseid kinnitusi - juhtmed, voolikud jms vaja kere külge ära paigutada.
  • Piduri- ja sidurisüsteemi õhutamine.
  • Väljalasketorustik
  • ... kõik mis veel vaja, et saaks käima proovida ...

Küsimused/mõttekohad:

  • Kes peaks vastutama ümberehitatud ja üksikkorras ehitatud sõiduki tehniliste lahenduste pädevuse ning üldjoontes tänavakõlbulikkuse eest?

    Minu peas on 3 võimalust:
    1. ARK teeb nagu vanasõidukite puhul - on sõltumatud tunnustatud eksperdid, kes väljastavad vanasõidukiks tunnustamise akti ja selle põhjal ARK tunnustab vanasõidukit. Ehk siis usaldatakse teatud ringi eksperte. Samuti võiks ARKl olla nimekiri tunnustatud inseneridest, kes siis teeksid sõidukile läbivaatuse ja väljastaksid akti, mille alusel ARK auto tänavale lubab. Minu meelest täitsa OK lahendus, kui ARK-l on kodulehel nimekiri ettevõtetest kellega ma saan juba ehituse käigus konsulteerida, et siis kui auto valmis on, ei oleks ümber tegemist.
    2. ARK võtab palgale x+1 tunnustatud inseneri, kes teostavad sõidukile ja tema konstruktsioonidele läbivaatust, mille alusel ARK auto tänavale lubab. Mulle see mõte tundub natukene habras, sest siis on ARK-s x+1 inimest, kes justkui peaks vastutama oma verega jumal teab kuidas ehitatud autode eest. Üks asi on konstruktsioon, teine asi on selle ehitamise kvaliteet. Keevituse sisse ei näe? Kõigi võimalike keevituste läbi valgustamine jällegi ehk ebamõistlikult kallis? Kokkuvõttes võib juhtuda, et ARK-s on palgal x+1 inseneri, kes ei taha kuskile allkirja anda VÕI annavad väga lõdvalt, mis ei ole ka hea.
    3. 100% ehitaja vastutus - ehk siis ehitaja võtab kogu vastutuse. Kui juhtub kahju, mis on tingitud kehvast konstruktsioonist või testusest, siis ehitaja vastutab. Ise olen selle võimaluse suur pooldaja. Kui iga päev ringi liikudes vastutan isiklikult saba ja karvadega kõigi oma vigade eest (nt liiklusõnnetuse põhjustamine), siis miks ei võiks iga inimene vastutada konstruktsioonide eest mida ta ehitab? Kui ma ehitan puukuuri ja see kukub kellelegi pähe, siis tullakse ikka ehitaja juurde. See lahendus oleks ka kõige kuluefektiivsem riigi jaoks. Küll aga pole ma kindel kui kaua ehitaja vastutus kehtib? 10 aastat, 20 aastat? Müügi hetkeni? Mis puudutab ostu-müüki, siis kindlasti peaks ümberehitatud sõidukil olema auto passis sellekohane märge, mida suurem seda parem! Lisamärkustena võib olla kirjas ümberehituse ulatus. Seda selleks, et ostja teaks mida ta ostab. Mida ARK võiks pakkuda on nimekiri tunnustatud inseneridest, kellega iseehitaja saab vajadusel konsulteerida. Iga insener saab paluda ennast sinna nimekirja panna. Nimekiri hea selleks, et kui iseehitajana milleski kahtled, siis näitad oma vigurit spetsialistile ja saad tema arvamuse. Selle lahenduse miinus on see, et vastutustundlikkus on inimestel erinev. AGA siis läheb vangi, kui kellelegi oma viguriga viga teed, täpselt nagu see toimub muudes küsimustes.

rear_cooling.jpg
Jahutusüüsteem autos

cooling.jpg
Jahutussüsteem

fuel_tank_in_car.jpg
Paak autos

fuel_tank_pressure_test.jpg
Subaru ja VW hübriidpaak

fuel_tank_progress_3.jpg
Tõmbas ära...
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
 
Postitusi: 192
Liitunud: Laupäev Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Re: T2 1600, 1978.a - Subaru südamega

PostitusPostitas tiblu » Teisipäev Nov 12, 2019 11:56 pm

Vahepeal on juhtunud:

  • Kütusesüsteem - valmis paak, pump mahutatud paaki ja paak valmis külge panemiseks. Lisaks lahendatud ka paagi tuulutus - ühendatud VW originaalsüsteemi.
  • Tulemüür - paagile vastav tulemüür. Sai päris keeruline 3st osast kokku keevitatud vigur. Tulemüür võttis kokku 30 töötundi. Alguses läks aeglasemalt, aga pealse esimese 3ndiku valmimist ja valtspingi saamist läks oluliselt nobedamalt. Ilmselt teeks uue 15-20 tunniga.
  • Giljotiin/valtspink - sai muretsetud kasutatud giljotiin/valtspink/rull Bernardo 3in1. 240€ ja 6 tunni töö eest on raske paremat tahta. Valtsimise osa töötab väga hästi, giljotiin on ilmselt juba disainilt kehv - raam liiga vedel, pika pleki puhul paindub keskelt läbi ja voldib 1mm pleki vahele.

Mis ma olen õppinud:

  • Valtspink säästab palju aega ja vaeva ning annab parema kvaliteedi. Isegi kõige odavam kruustangide vahele kinnitatav valtspink annab märkimisväärse võidu. Segmentidega pink on muidugi juba eraldi tase - lubab valtsida keerukamaid detaile. Eraldi super tase oleks ülemiste ja alumiste segmentidega pink.
  • Pleksepatööriistad oleks vaja üle lihvida ja poleerida. Tulemüürile jäi omajagu sügavaid täkkeid, sest alasi ja vasara pinnad polnud perfektsed. Saan küll täitekrundi ja pahtliga eemaldada, aga tore oleks teha detaile, mis ei vaja pahtlit.
  • Inglise ratas aitaks omajagu, et siluda vasarajälgi.
  • TIGi keevitamise puhul oleks ilmselt vaja ventilatsiooni ja filtriga keevitusmaski. Boonus kui sama maskiga saab lihvida. Nimelt TIG keevitamisel olen üldsielt tulipunktile oluliselt ligemal, millest tulenevalt hingan rohkem põlemisel tekkivaid gaase sisse, mis omakorda pole tervisele hea. Paraku aga on sellised maskid kallid ja nendega on kitsastes tingimustes raske tööd teha.
  • Cleco (https://en.wikipedia.org/wiki/Cleco_(fastener)) ajutiste kinnituste süsteem on hea. Algselt olin kahtlev, et mis nad ikka tühja paremad on kui isepuurivad plekikruvid, aga tuleb välja, et on. Nimelt korduval sobitamisel ei riku Cleco kinnitused auke ära, seevastu isepuurivaid korduvalt välja võttes läheb auk järjest suuremaks. Lisaks ülepingutuse korral ei püsi enam kruvi sees. Tellisin endale erinevate suuruste ja kinnituste komplekti, aga edaspidi võtan ainult vasekarva (3.2mm augule) ja servakinnitusi. Tellisin siit - https://www.ebay.com/itm/401474763841
  • Hea šabloonipaber (papp) hakkab 200g/m2 kohta. Hea on näiteks paksem akvarellipaber. Kui kuskilt oleks saada täispappi, mis oleks 1mm paks, siis see oleks kõige parem, aga seni pole sellist suurte lehtedena kätte sattunud.

Mis saab edasi:

  • Ristitala - keevitada kere külge, kinnitada sidurisilinder, vedada sellest läbi või selle külge juhtmed ning lahendada sellega koos kogu piduri vaakum. Võib-olla isegi natuke planeerida salongi küttesüsteemi, sest mootoripoolsed otsad on väga ristitala ligidal.
  • Jahutussüsteem++ - õhku suunavad kilbid ümber radikate, sest muidu ma arvan, et ei jahuta ära. Paisupaagi kinnitused.
  • Hästi palju igasuguseid kinnitusi - juhtmed, voolikud jms vaja kere külge ära paigutada.
  • Piduri- ja sidurisüsteemi õhutamine.
  • Väljalasketorustik
  • ... kõik mis veel vaja, et saaks käima proovida ...

Viited:


fw_1_s.png
fw_1_s.png (1.39 MB) Vaadatud 16 korda

fw_2_s.png
fw_2_s.png (1.24 MB) Vaadatud 16 korda

fw_3_s.png
fw_3_s.png (1.03 MB) Vaadatud 16 korda

fw_4_s.png
fw_4_s.png (1.31 MB) Vaadatud 16 korda

fw_6_s.png
fw_6_s.png (1.44 MB) Vaadatud 16 korda

fw_7_s.png
fw_7_s.png (1.4 MB) Vaadatud 16 korda

tank_s.png
tank_s.png (1.55 MB) Vaadatud 16 korda
tiblu
raja tänava klient
raja tänava klient
 
Postitusi: 192
Liitunud: Laupäev Aug 11, 2007 10:11 pm
Asukoht: Harjumaa

Eelmine

Mine Huviliste projektid

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist