2011. aasta esimeseks ürituseks oli
Presidendi Vastuvõtt Vabariigi Aastapäeva puhul, mis toimus Hüüru veskis. Päevakorrapunktideks oli kätlemine, kõne, toostid ja plaadimuusika.
Hooaja avamine toimus 1. mail, kui Piritalt suunduti Lagedile vabadusvõitluse muuseumiga tutvuma ja varakevadist piknikku pidama.
Hooaeg avati 2. mail – enamvähem kohe pärast lume sulamist. Kuna samal päeval toimusid üle-Eestilised talgud, siis ei vahtinud ka klubi käed rüpes, vaid suundus
Kaberneeme, et korrastada sinna 10 aastat tagasi ehitatud Punaste Laternate tänava rajatisi.
Aasta 2009 hooaeg sai osalise stardi juba külmal veebruaril, kui toimus
Uunikute Talveralli, millest ka mõni klubi ekipaaž osa võttis. Ametlik algus pidi aga ootama kuni
2. maini, kui hooaeg avati sünkroonselt Põhjas ja Lõunas. Peale 24-25 juuli
Liepaja külastus, kus Lõuna naabrid oma suurüritust pidasid, oli kord käes meie põhiürituse käes – see kord viis tee üle 10.a. taas
Kihnu saarele. Et lähenevat sügist mitte peale suruma lasta, käis volitatud esindus ka
paasapäeval Setumaal ja 19.september toimus Elvas
lõikuspidu. Hooajale sai kriips alla tõmmatud
Krantsi kõrtsis koos taas aasta “
tegijate” valimisega.
Hooaeg avati taas kord
loomaaias, kuhu austusest selle elanike vastu siseneti loomakostüümides ja küpsetati vahvleid Amuuri leopardile. Üle mitme aja viis suvine tiir meid
mõisatesse. Hooajale pani punkti lõpetamine
Jänedal, kus jagati ka aasta tegijatele
auhindu.
Nagu iga aasta algab talvega, juhtus see ka see kord. Aga kuna just siis on vastlad, võis Lõuna rahvast leida taas kord mäe pealt
liugu laskmas. Hooaeg ise sai alguse aga 29. aprill
Loomaaias käiguga. Suuremat sorti väljamaa reis oli 23 kuni 25 juuni Venemaale,
Peterburgi. 22-23. juulikuu päeval said paari pandud
Mariken ja Ingmar. 4. kuni 6. august võõrustati meid aga Lätis,
Limbazis. Nädalavahetus peale Lätit olime kutsutud
Leetu, kuhu ka terve bussitäis inimesi jõudis. Septembris käisime
Lõuna-Eestis lendamas ja seeni korjamas. Hooaeg lõppes 21-22. oktoobril
Simisalus, kus käisime rabamatkal ja valisime välja aasta parimad teod ja näod. Ja kuna väljas oli selline talv, nagu ta parajasti oli, siis sai ette võetud väike talvemõnude nautimine – detsembri lõpus käidi
Lõunakeskuses uisutamas.
Veebruarikuu 24. päeva naelaks on ikka presidendi vastuvõtt. Kuna Estonia kontserdisaali meid ei kutsutud, siis korraldas klubi
president vastuvõtu oma residentsis.
24. märtsil istusid Põhja rahvad koos Warsteineri pubis. Lõuna rahvad korraldasid kokkusaamisi omasoodu – 8. aprillil
“Suudlevates tudengites” ning
volbriõhtul Elvas Vaido juures. Välihooaja avasime 7. mail juba tuttavas
Vao külas, kus võistlesime ja vennastusime mosse-liiga esindusega, külvasime oma maalapile ohtralt põlluvilja ja aitasime blondiinidel autot värvida. Suuremat sorti jaanituli saadeti mööda
Lõuna-Eestis koos kõige juurde kuuluva vajalikuga. Juulikuu lõpp kulges aga põhjanaabrite juures üritusel nimega
Bug in Finn ‘05. Kulminatsiooniks oli
12-14. augustil toimunud Vormsi liiklussõlme renoveerimine millele järgnes töörohke september –
Lõuna-Eesti ringsõit 10-11. september,
laupäevak Valmari ja Kristeli juures 17. sept ja
piiriposti taastamine Eesti keskpunktis 11.sept. Ametlik punkt sai 2005 aasta hooaeg 1. oktoobril
Vao külas, millele veel järelkajana käidi 12.11
Peetril abis puid tegemas.
Tallinnas jätkus kuu viimasel neljapäeval kokkusaamise tava. Jaanuaris ja veebruaris oli kohaks Ugala tänava kaminatuba.
26. veebruaril oli põhiteemaks vastlad ja hernesupp. Talviseid kokkusaamisi alustasid ka
Tartu-kandi põrnikalised. Ametlikult avati hooaeg 2. mail, kui ülemaalise aktsiooni “miljon puud” raames käidi Märjamaal
metsa istutamas. Klubi kaasabil sai mulda 8400 istikut. Traditsiooni kohaselt käisime 29. mail
Koguperefestivalil maskotte sõidutamas ja end rahvale näitamas. Hooaja üheks põhiürituseks oli
invasioon Ida-Virumaale. Ürituse alg-ideeks olnud piiriposti püstitamine Narva jäi küll klubist mitteolenevatel põhjustel ära, aga huvitav oli sellegipoolest. Ei pääsenud naaberriik Läti ka seekord
invasioonist, sedakorda juhtus see Aluksnes. Korra külastati ka
lõuna-naabreid. Aasta teine suurüritus viis meid üle suure vee –
Hiiumaale. 6-8. august 2004 käidi Kõpus ja värviti ära Kõpu pood. Hooaega lõpetamas käisime
Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis, kuhu jätsime mälestuseks laternaposti.
Üsna ebatraditsiooniliselt, kuid juubelihooaja vääriliselt alustasime kokkusaamisi juba talvel Hiiu Õlletoas Tallinnas. Näiteks
27. veebruaril tähistasime vastlaid ning
27. märtsil presidendi Sirje Eesmaa sünnipäeva. Hooaja ametlik avamine toimus
3-4. mail, kui käisime Valtus oma juubeliveini pudelitesse villimas.
31. mail olime Lauluväljakul toimunud koguperefestivali külalisteks,
21. juunil aitasime Pärnut suvepealinnaks kuulutada. 18-20. juulil käisime külas Läti põrnikalistel, kes
Ventspilsis oma kokkutulekut pidasid. 1-3. augustil toimus hooaja
põhiüritus – klubi kümnenda tegevusaasta tähistamine. Väikese vahepalana käisime 23. augustil
Vao külas pidutsemas. Augustikuus toimus ka
Lõuna-Eesti Põrnikate kokkutulek.
Hooaja lõpetamine toimus 3-5. oktoobril Tartumaal Elva, Kooraste ja Vara kandis.
Hooaja avasime 30. aprillil
Põrnikate nõiaööga – kel auto ei käivitunud, tuli luua seljas.
Põhiürituseks oli ringsõit kagu-Eestis eesmärgiga külastada
Setu Kuningriiki ja olla toeks uue kuninga valimisel. Tagasi sõitsime piki Peipsi kallast ja uurisime, kuidas elab mullu suvel Avinurmes käiku lastud kitsarööpmeline rong. Hooaja lõpetasime 5. oktoobril
Valtus kus panime käärima järgmiseks (juubeli-) hooajaks mõeldud spetsiaalveini.
Hooaja
avamine toimus 5. mail Pirital ja Wimbledoni baaris, mis saab edaspidi vähemalt mõneks ajaks klubi kogunemiskohaks. 19-20. mail käidi
Türi lillelaadal ja Haapsalu väikeautode messil.
Hooaja põhiüritus toimus 22-24. juunil Avinurmes, kus käidi pütilaadal, näidati kino, peeti jaanipäeva ja aidati kitsarööpmelist raudteed taastada. Kuna eelmisel aastal jäid Kesk-Eestis mitmed huvitavad mõisahooned üle vaatamata, siis
tuuritasime sel aastal jällegi kodumaa keskpaiga ümbruses.
7-9. septembril korraldati Lõuna-Eesti metsades seenejaht.
Sel aastal sai klubi presidendiks Sirje Eesmaa ning vahetus ka juhatus. Käidud sai Türi lillelaadal ning
Keila laadal, kus avati ka ametlikult hooaeg. Hooaja põhiürituseks oli
Punaste Laternate tänava rajamine Kaberneeme (kuna Tallinnasse teda tänavat ju ei tahetud).
Mõisatuur toimus sel aastal Kesk-Eestis. 11. novembril toimus 2000. aasta
hooaja ametlik lõpetamine.
1999.a. hooaeg avati 26. märtsil Pirital TOP-is, üritus kandis nime
“Keskööpäike”. Esimene vabaõhuüritus –
Põrnika-laat toimus 29. mail Kloogarannas. Suve põhiüritus toimus juuli algul Kihnu saarel, kuhu rajati demokraatia ja sõnavabaduse seisukohalt hädatarvilik avalik
kõnepult.
Mõisatega tutvuti sel aastal augusti lõpul Lõuna-Eestis. Septembris käidi
kartulivõtutalgutel Kääru talus.
17. mail avatud hooajal sai klubi uue juhatuse ning suveürituste kava muutus endisest tihedamaks – muuhulgas lisandusid lastele pühendatud
väljasõit juuni algul Paldiskisse ning kolmepäevane
automatk mööda Virumaa mõisahooneid. Suve põhiürituseks oli
trammivaguni viimine Saaremaale Tahulasse. Sügisel reageeriti president Meri kodukaunistamise üleskutsele
Loone linnuse võsast puhastamisega. Hooaeg lõpetati
maskiballiga, tähistades sellega nii 67′ väljalaskeaasta autode kui ka klubi presidendi juubelit.
Klubi loodi 1994. aasta juunikuus kümnekonna entusiasti poolt, kelle eestvedaja Raimo Kägu sai ka esimeseks presidendiks. Esimeseks suuremaks ürituseks oli
väljasõit Hiiumaale, kus lõigati vilja, ummistati kohalikku liiklust ning vaadati vabaõhukinos “Volga-Volgat”. Järgmisel aastal pandi alus kenale tavale endast kokkutulekutel mingi jälg maha jätta. Vormsi saarele jäi mälestuseks
valgusfoor (mille taga pahaaimamatud turistid senini aeg-ajalt rohelist tuld ootavad) ning Hiiumaale Tubalasse
raudteeületuskoht. 1996. aastal
avati hooaeg mais, misjärel tähistati Pärnus
Eesti autonduse ning Saare/Muhumaal
Väina Tammi 100ndat juubelit.
Presidendi vastuvõtt (56 pilti)
Eesti Vabariigi 90-ndale ja Põrnikaklubi 15-ndale aastapäevale pühendatud vastuvõtt sai teoks 23-ndamal veebruarikuu päeval Hämara talus. Lisaks erinevatele kodumaistele huvigruppidele olid täievolilise delegatsiooniga esindatud ka Peterburgi põrnikalised.
Toome siinkohal ära ka presidendi juubelikõne:
Kallis Põrnikarahvas!
Eesti Vabariik saab tänavu 90, Põrnikaklubi 15-aastaseks.
Tänasest päevast tagasi vaadates tundub, et Eesti Vabariik sündis kauges minevikus, Põrnikaklubi aga justkui alles hiljuti. Kui aga võrrelda arve 90 ja 15, siis 15 on 90-st tervelt üks kuuendik, erinevus polegi enam nii suur ning arvud on täiesti võrreldavad.
Eesti Vabariigil on oma 90 eksistentsiaasta jooksul tulnud üle elada ränkraske katkemisaeg, Põrnikaklubil on läinud tunduvalt paremini. Aga usutavasti püsivad nii üks kui ka teine veel ja igavesti.
10 aastat tagasi, vabariigi 80. aastapäeva kõnes tõi president Lennart Meri välja 6 teesi, mida pidas riigi heale käekäigule oluliseks ja mis on aidanud meid tänasesse päeva. Kindlasti on meiegi klubil põhjust neid teese järgida, sestap siin väikene kõrvutus:
1. Järjepidevus.
Meil on olnud ja on üks järjepidev riik. Ja kui meil tuligi viiekümneks aastaks sukelduda pimedasse okupatsiooniookeani, jõudsime siiski õhku ahmides taas pinnale, vabadus, võrdsus ja vendlus endiselt hammaste vahel, ütles president Meri toona.
Nii ka meie Põrnikaklubis – igast olukorrast ujume välja – põrnika õlivarras, küünlajuhtmed ja generaatoririhm endiselt hammaste vahel.
2. Pilk minevikku.
Aastapäevadel heidame ikka pilgu minevikku, et selle kogemuse kaudu kujundada tulevikku, ütles president Meri.
Meilgi on tugev side minevikuga – pole teedel vuramas vanemaid autosid kui meie omad. Säilitame haruldusi, mis on pärit aastakümnete tagant ning väärtustame ja kujundame neid veel paljudeks aastakümneteks.
3. Säästupoliitika
Eesti majandus on heal järjel, aga sellest ei piisa, ütles president Meri.
Meiegi elame säästlikult: teame täpselt kui mitu kilomeetrit saame veel paagisoleva bensiiniga sõita ja bensiini sootuks puudumisel suudame vajadusel ka üksipäini oma Põrnikat lükata.
4. Kaitsetahe.
Eesti Vabariigi siht on NATO-liikmelisus ja 2 % rahvuslikust koguproduktist kaitsekulutustele, ütles president Meri 10 aastat tagasi.
Iga põrnikalinegi suurendab isiklikust kogutoodangust eraldisi 2 protsendini – Põrnika kaitsele rooste ja kadedate pilkude eest.
5. Kahekõne rahvaga.
Põrnikad ja põrnikaomanikud on alati dialoogis kogu rahvaga. Ei keela me kellelgi põrnikat heatahtlikult silmitsemast, ega väsi selgitamast Põrnika voorusi.
6. Selged perspektiivid.
Suvi on tulekul ja igal hommikul teeb põrnikaomanik väga selged plaanid, mitu korda päevas ta käib ümber auto, kavandades suuremat või väiksemat remonti, värviparandust või rehvipumpamist. Üha tihedamini kontrollime õli taset garaažis oleva Põrnika karteris.
Need on 6 teesi, mis aitavad meid edasi tänavusel juubeliaastal!
Ilusat eelolevat hooaega, tulgu meile tore põrnikasuvi !
OLGEM OMA PÕRNIKA VÄÄRILISED!
Aitäh ja jõudu Hämara talu lahkele pererahvale!
Head Eesti Vabariigi ja Põrnikaklubi juubeliaastat!
Sooja hooaja avamine koos ärategemisega (26 pilti)
15. hooaja (näe jälle juubel…) ametlik avamine oli ühendatud üleriigilise prügikoristuse kampaaniaga “Teeme ära!”. Klubi isikkoosseis kraamis oma piirkonda Türi külje all ja manustas seejärel kohalikus jäätmejaamas hernesuppi.
Juubelispartakiaad (91 pilti)
Põrnikaklubi 15-ndale ja Vabariigi 90-ndale juubelile pühendatud rahvusvaheline spartakiaad viidi läbi 1.-3. augustil Rõuge Ööbikuorus. Võitis sport.
Hooaja lõpetamine Valgehobusemäel (35 pilti)
Hooajale pandi punkt 27. septembril laadalkäigu, kepikõnni, auhindade jagamise ja tantsu-tralli saatel.
2008. aasta auhindade võitjad (9 pilti)
Alljärgnevalt on siis ära toodud lõppenud hooaja auhindade laureaadid, kes selgitati välja avaliku, lahtise, ühetaolise ja täiesti korruptsioonivaba hääletusprotsessi teel. Kõiki nominente-kandidaate võib näha siin.
