Galerii

Põrnikaklubi rajatud objektid

Klubil on juba algusest peale olnud tava endast erinevate rajatiste näol jälgi maha jätta. Siin kaardil on tähistatud kõik senised objektid, mis on rajatud kas põrnikaklubi poolt või klubi aktiivsel osalusel. Igal märgil klikkides avaneb link, mis viib selle objekti rajamise galeriisse.

Suurem Põrnikaklubikaart

Pildialbum 2013

Põrnikaklubi 20. juubelihooaeg algas klubi presidentide ühise ja väga piduliku vastuvõtuga härra Kägu vastvalmivas residentsis 22. veebruaril. Juba järgmisel päeval võttis mitu Põrnikaklubi ekipaaži osa traditsioonilisest Uunikute Talverallist, kus Indrek Orav oma musta põrraga saavutas ka auhinnalise koha.

 

Pildialbum 2012

2012. aasta välihooaeg sai avatud 28. aprillil, kui sõideti ilusas rivis Järva-Jaani, et vuntsida ilusamaks üks varjupaika eksponaadiks jääv sinine põrnikas. Jaanipäeva tähistati juba mitmendat korda Vellaveres, seekord koos pererahva juubeliga. Põhiüritus toimus Seto Kuningriigi pealinnas Värskas, kus muuhulgas kõpitseti tsäimaja teadetetahvlit ja anti omapoolne panus kuningriigi relvajõududesse. Septembris korraldas Ingmar väiksema, aga väga toreda aktsiooni nimega “Aardejaht”. Hooaeg lõpetati oktoobri alguses samas kohas kus 10 aasta eest ehk Valtus.

2011. aasta esimeseks ürituseks oli Presidendi Vastuvõtt Vabariigi Aastapäeva puhul, mis toimus Hüüru veskis. Päevakorrapunktideks oli kätlemine, kõne, toostid ja plaadimuusika. Lisaks anti hooajale auhinnaline start ka Uunikute Talveralliga – kostüümi auhinnaga nimelt. Hooaja avamine toimus 1. mail, kui Piritalt suunduti Lagedile vabadusvõitluse muuseumiga tutvuma ja varakevadist piknikku pidama. Ära tuleb ka märkida Marika juubel ja Pärnui ralli külastamine, Alatskivi laati ja Kala Grillfest 2011 külastus. Aga seda kõike selleks, et valmistada ette hooaja peasündmust Avinurmes ja Tapal. Hooajale anti korralik lõpp Haapsalu lähedal
Hooaeg avati 2. mail – enamvähem kohe pärast lume sulamist. Kuna samal päeval toimusid üle-Eestilised talgud, siis ei vahtinud ka klubi käed rüpes, vaid suundus Kaberneeme, et korrastada sinna 10 aastat tagasi ehitatud Punaste Laternate tänava rajatisi. Jaanipäeva tähistati taas Vellaveres. Hooaja peasündmuseks oli Ümera lahingu 800 aastapäeva tähistamine Nava talus, et siis just enne hooaja lõpetamist teha üks Lõuna-Eesti kruiis
Aasta 2009 hooaeg sai osalise stardi juba külmal veebruaril, kui toimus Uunikute Talveralli, millest ka mõni klubi ekipaaž osa võttis. Ametlik algus pidi aga ootama kuni 2. maini, kui hooaeg avati sünkroonselt Põhjas ja Lõunas. Peale 24-25 juuli Liepaja külastus, kus Lõuna naabrid oma suurüritust pidasid, oli kord käes meie põhiürituse käes – see kord viis tee üle 10.a. taas Kihnu saarele. Et lähenevat sügist mitte peale suruma lasta, käis volitatud esindus ka paasapäeval Setumaal ja 19.september toimus Elvas lõikuspidu. Hooajale sai kriips alla tõmmatud Krantsi kõrtsis koos taas aasta “tegijate” valimisega.
Hooaja avalöögiks oli presidendi pidulik vastuvõtt 23. veebruaril, mis oli ühtlasi pühendatud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Koos üle-Eestilise kampaaniaga “Teeme ära” sai avatud ka meie 15. juubeliaasta hooaeg, mis kulmineerus suure spartakiaadiga Rõuges. Vahepeal käidi ära Soomes Kotkas ja Lätis. 27. septembril sai Valgehobusemäel hooajale punkt pandud koos taas auhindade jagamisega. Lisana kroonisid hooaega Kuldne 50 ja Palamuse laat.
Hooaeg avati taas kord loomaaias, kuhu austusest selle elanike vastu siseneti loomakostüümides ja küpsetati vahvleid Amuuri leopardile. Üle mitme aja viis suvine tiir meid mõisatesse. Hooajale pani punkti lõpetamine Jänedal, kus jagati ka aasta tegijatele auhindu.
Nagu iga aasta algab talvega, juhtus see ka see kord. Aga kuna just siis on vastlad, võis Lõuna rahvast leida taas kord mäe pealt liugu laskmas. Hooaeg ise sai alguse aga 29. aprill Loomaaias käiguga. Suuremat sorti väljamaa reis oli 23 kuni 25 juuni Venemaale, Peterburgi. 22-23. juulikuu päeval said paari pandud Mariken ja Ingmar. 4. kuni 6. august võõrustati meid aga Lätis, Limbazis. Nädalavahetus peale Lätit olime kutsutud Leetu, kuhu ka terve bussitäis inimesi jõudis. Septembris käisime Lõuna-Eestis lendamas ja seeni korjamas. Hooaeg lõppes 21-22. oktoobril Simisalus, kus käisime rabamatkal ja valisime välja aasta parimad teod ja näod. Ja kuna väljas oli selline talv, nagu ta parajasti oli, siis sai ette võetud väike talvemõnude nautimine – detsembri lõpus käidi Lõunakeskuses uisutamas.
Veebruarikuu 24. päeva naelaks on ikka presidendi vastuvõtt. Kuna Estonia kontserdisaali meid ei kutsutud, siis korraldas klubi president vastuvõtu oma residentsis. Lõuna rahvad korraldasid kokkusaamisi omasoodu – 8. aprillil “Suudlevates tudengites” ning volbriõhtul Elvas Vaido juures. Välihooaja avasime 7. mail juba tuttavas Vao külas, kus võistlesime ja vennastusime mosse-liiga esindusega, külvasime oma maalapile ohtralt põlluvilja ja aitasime blondiinidel autot värvida. Suuremat sorti jaanituli saadeti mööda Lõuna-Eestis koos kõige juurde kuuluva vajalikuga. Juulikuu lõpp kulges aga põhjanaabrite juures üritusel nimega Bug in Finn ’05. Kulminatsiooniks oli 12-14. augustil toimunud Vormsi liiklussõlme renoveerimine millele järgnes töörohke september – Lõuna-Eesti ringsõit 10-11. september, laupäevak Valmari ja Kristeli juures 17. sept ja piiriposti taastamine Eesti keskpunktis 11.sept. Ametlik punkt sai 2005 aasta hooaeg 1. oktoobril Vao külas, millele veel järelkajana käidi 12.11 Peetril abis puid tegemas.
Tallinnas jätkus kuu viimasel neljapäeval kokkusaamise tava. Jaanuaris ja veebruaris oli kohaks Ugala tänava kaminatuba. 26. veebruaril oli põhiteemaks vastlad ja hernesupp. Talviseid kokkusaamisi alustasid ka Tartu-kandi põrnikalised. Ametlikult avati hooaeg 2. mail, kui ülemaalise aktsiooni “miljon puud” raames käidi Märjamaal metsa istutamas. Klubi kaasabil sai mulda 8400 istikut. Traditsiooni kohaselt käisime 29. mail Koguperefestivalil maskotte sõidutamas ja end rahvale näitamas. Hooaja üheks põhiürituseks oli invasioon Ida-Virumaale. Ürituse alg-ideeks olnud piiriposti püstitamine Narva jäi küll klubist mitteolenevatel põhjustel ära, aga huvitav oli sellegipoolest. Ei pääsenud naaberriik Läti ka seekord invasioonist, sedakorda juhtus see Aluksnes. Aasta teine suurüritus viis meid üle suure vee – Hiiumaale. 6-8. august 2004 käidi Kõpus ja värviti ära Kõpu pood. Hooaega lõpetamas käisime Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis, kuhu jätsime mälestuseks laternaposti.
Üsna ebatraditsiooniliselt, kuid juubelihooaja vääriliselt alustasime kokkusaamisi juba talvel Hiiu Õlletoas Tallinnas. Näiteks 27. veebruaril tähistasime vastlaid ning 27. märtsil presidendi Sirje Eesmaa sünnipäeva. Hooaja ametlik avamine toimus 3-4. mail, kui käisime Valtus oma juubeliveini pudelitesse villimas. 31. mail olime Lauluväljakul toimunud koguperefestivali külalisteks, 21. juunil aitasime Pärnut suvepealinnaks kuulutada. 18-20. juulil käisime külas Läti põrnikalistel, kes Ventspilsis oma kokkutulekut pidasid. 1-3. augustil toimus hooaja põhiüritus – klubi kümnenda tegevusaasta tähistamine. Väikese vahepalana käisime 23. augustil Vao külas pidutsemas. Augustikuus toimus ka Lõuna-Eesti Põrnikate kokkutulek. Hooaja lõpetamine toimus 3-5. oktoobril Tartumaal Elva, Kooraste ja Vara kandis.
Hooaja avasime 30. aprillil Põrnikate nõiaööga – kel auto ei käivitunud, tuli luua seljas. Põhiürituseks oli ringsõit kagu-Eestis eesmärgiga külastada Setu Kuningriiki ja olla toeks uue kuninga valimisel. Tagasi sõitsime piki Peipsi kallast ja uurisime, kuidas elab mullu suvel Avinurmes käiku lastud kitsarööpmeline rong. Hooaja lõpetasime 5. oktoobril Valtus kus panime käärima järgmiseks (juubeli-) hooajaks mõeldud spetsiaalveini.
Hooaja avamine toimus 5. mail Pirital ja Wimbledoni baaris, mis saab edaspidi vähemalt mõneks ajaks klubi kogunemiskohaks. 19-20. mail käidi Türi lillelaadal ja Haapsalu väikeautode messil. Hooaja põhiüritus toimus 22-24. juunil Avinurmes, kus käidi pütilaadal, näidati kino, peeti jaanipäeva ja aidati kitsarööpmelist raudteed taastada. Kuna eelmisel aastal jäid Kesk-Eestis mitmed huvitavad mõisahooned üle vaatamata, siis tuuritasime sel aastal jällegi kodumaa keskpaiga ümbruses. 7-9. septembril korraldati Lõuna-Eesti metsades seenejaht.
Sel aastal sai klubi presidendiks Sirje Eesmaa ning vahetus ka juhatus. Käidud sai Türi lillelaadal ning Keila laadal, kus avati ka ametlikult hooaeg. Hooaja põhiürituseks oli Punaste Laternate tänava rajamine Kaberneeme (kuna Tallinnasse teda tänavat ju ei tahetud). Mõisatuur toimus sel aastal Kesk-Eestis. 11. novembril toimus 2000. aasta hooaja ametlik lõpetamine.
1999.a. hooaeg avati 26. märtsil Pirital TOP-is, üritus kandis nime “Keskööpäike”. Esimene vabaõhuüritus – Põrnika-laat toimus 29. mail Kloogarannas. Suve põhiüritus toimus juuli algul Kihnu saarel, kuhu rajati demokraatia ja sõnavabaduse seisukohalt hädatarvilik avalik kõnepult. Mõisatega tutvuti sel aastal augusti lõpul Lõuna-Eestis. Septembris käidi kartulivõtutalgutel Kääru talus.
1998. aastal käidi Keila SOS-lastekülas, Valga’400 juubelil, valmistuti eriliselt Jaanipäevaks ning ringsõidul Läänemaa mõisates. Augustis toimus Hiiumaal Suursadamas tõenäoliselt maailma suurima (54 keeruga) kivilabürindi ehitamine ning septembris Eesti poolitamine konkreetse piiriga. Aidati ka klubiline abieluranda. Hooaja lõpetamine vormistati pidzhaamapeona Aravetel ja Simisalus.
17. mail avatud hooajal sai klubi uue juhatuse ning suveürituste kava muutus endisest tihedamaks – muuhulgas lisandusid lastele pühendatud väljasõit juuni algul Paldiskisse, käisime Pärnus Jim Beami päevadel, kiirendasime Viljandis ning veetsime kolm päeva automatkaga mööda Virumaa mõisahooneid. Suve põhiürituseks oli trammivaguni viimine Saaremaale Tahulasse. Kultuuri nautimiseks külastati Tamula Järvemuusikat. Sügisel reageeriti president Meri kodukaunistamise üleskutsele Loone linnuse võsast puhastamisega. Hooaeg lõpetati maskiballiga, tähistades sellega nii 67′ väljalaskeaasta autode kui ka klubi presidendi juubelit.
1996. aastal avati hooaeg mais, misjärel külastati mitu korda Pärnut: kõigepealt Bacardi Feelingu nimelisel üritusel ning seejärel Eesti autonduse 100 aasta juubelil, millest jäeti ka jälg ühe maja seinale. Juulikuu lõpupoole käidi Saare/Muhumaal Väina Tammi 100nda juubeli pidustustel. Väiksema seltskonnaga tähistati ka aastavahetust.
Sel aastal pandi alus kenale tavale endast kokkutulekutel mingi jälg maha jätta. Vormsi saarele jäi mälestuseks valgusfoor (mille taga pahaaimamatud turistid senini aeg-ajalt rohelist tuld ootavad) ning Hiiumaale Tubalasse raudteeületuskoht. Hooaeg lõpetati sügisel väikese võiduajamisega Pirita velotrekil.
Põrnikaklubi esimeseks suuremaks ürituseks oli operatsioon “Hiiumaa vili”, kus lõigati vilja, ummistati kohalikku liiklust ning vaadati vabaõhukinos “Volga-Volgat”.
Presidendi vastuvõtt (56 pilti)
Eesti Vabariigi 90-ndale ja Põrnikaklubi 15-ndale aastapäevale pühendatud vastuvõtt sai teoks 23-ndamal veebruarikuu päeval Hämara talus. Lisaks erinevatele kodumaistele huvigruppidele olid täievolilise delegatsiooniga esindatud ka Peterburgi põrnikalised.
Toome siinkohal ära ka presidendi juubelikõne:Kallis Põrnikarahvas!Eesti Vabariik saab tänavu 90, Põrnikaklubi 15-aastaseks.
Tänasest päevast tagasi vaadates tundub, et Eesti Vabariik sündis kauges minevikus, Põrnikaklubi aga justkui alles hiljuti. Kui aga võrrelda arve 90 ja 15, siis 15 on 90-st tervelt üks kuuendik, erinevus polegi enam nii suur ning arvud on täiesti võrreldavad.Eesti Vabariigil on oma 90 eksistentsiaasta jooksul tulnud üle elada ränkraske katkemisaeg, Põrnikaklubil on läinud tunduvalt paremini. Aga usutavasti püsivad nii üks kui ka teine veel ja igavesti.
10 aastat tagasi, vabariigi 80. aastapäeva kõnes tõi president Lennart Meri välja 6 teesi, mida pidas riigi heale käekäigule oluliseks ja mis on aidanud meid tänasesse päeva. Kindlasti on meiegi klubil põhjust neid teese järgida, sestap siin väikene kõrvutus:1. Järjepidevus.
Meil on olnud ja on üks järjepidev riik. Ja kui meil tuligi viiekümneks aastaks sukelduda pimedasse okupatsiooniookeani, jõudsime siiski õhku ahmides taas pinnale, vabadus, võrdsus ja vendlus endiselt hammaste vahel, ütles president Meri toona.
Nii ka meie Põrnikaklubis – igast olukorrast ujume välja – põrnika õlivarras, küünlajuhtmed ja generaatoririhm endiselt hammaste vahel.
2. Pilk minevikku.
Aastapäevadel heidame ikka pilgu minevikku, et selle kogemuse kaudu kujundada tulevikku, ütles president Meri.
Meilgi on tugev side minevikuga – pole teedel vuramas vanemaid autosid kui meie omad. Säilitame haruldusi, mis on pärit aastakümnete tagant ning väärtustame ja kujundame neid veel paljudeks aastakümneteks.
3. Säästupoliitika
Eesti majandus on heal järjel, aga sellest ei piisa, ütles president Meri.
Meiegi elame säästlikult: teame täpselt kui mitu kilomeetrit saame veel paagisoleva bensiiniga sõita ja bensiini sootuks puudumisel suudame vajadusel ka üksipäini oma Põrnikat lükata.
4. Kaitsetahe.
Eesti Vabariigi siht on NATO-liikmelisus ja 2 % rahvuslikust koguproduktist kaitsekulutustele, ütles president Meri 10 aastat tagasi.
Iga põrnikalinegi suurendab isiklikust kogutoodangust eraldisi 2 protsendini – Põrnika kaitsele rooste ja kadedate pilkude eest.
5. Kahekõne rahvaga.
Põrnikad ja põrnikaomanikud on alati dialoogis kogu rahvaga. Ei keela me kellelgi põrnikat heatahtlikult silmitsemast, ega väsi selgitamast Põrnika voorusi.
6. Selged perspektiivid.
Suvi on tulekul ja igal hommikul teeb põrnikaomanik väga selged plaanid, mitu korda päevas ta käib ümber auto, kavandades suuremat või väiksemat remonti, värviparandust või rehvipumpamist. Üha tihedamini kontrollime õli taset garaažis oleva Põrnika karteris.Need on 6 teesi, mis aitavad meid edasi tänavusel juubeliaastal!Ilusat eelolevat hooaega, tulgu meile tore põrnikasuvi !
OLGEM OMA PÕRNIKA VÄÄRILISED!
Aitäh ja jõudu Hämara talu lahkele pererahvale!
Head Eesti Vabariigi ja Põrnikaklubi juubeliaastat!Sooja hooaja avamine koos ärategemisega (26 pilti)
15. hooaja (näe jälle juubel…) ametlik avamine oli ühendatud üleriigilise prügikoristuse kampaaniaga “Teeme ära!”. Klubi isikkoosseis kraamis oma piirkonda Türi külje all ja manustas seejärel kohalikus jäätmejaamas hernesuppi.Juubelispartakiaad (91 pilti)
Põrnikaklubi 15-ndale ja Vabariigi 90-ndale juubelile pühendatud rahvusvaheline spartakiaad viidi läbi 1.-3. augustil Rõuge Ööbikuorus. Võitis sport.Hooaja lõpetamine Valgehobusemäel (35 pilti)
Hooajale pandi punkt 27. septembril laadalkäigu, kepikõnni, auhindade jagamise ja tantsu-tralli saatel.2008. aasta auhindade võitjad (9 pilti)
Alljärgnevalt on siis ära toodud lõppenud hooaja auhindade laureaadid, kes selgitati välja avaliku, lahtise, ühetaolise ja täiesti korruptsioonivaba hääletusprotsessi teel. Kõiki nominente-kandidaate võib näha siin.

Powered By Wordpress. Theme base on Philadelphia Payday Loans al.com.
Modified by & © dooker.eu 2010